Autode ülalpidamiskulud


See artikkel ilmus esmakordselt 2/2015 Tehnikamaailmas. Suure tabeli leiad postituse lõpust.

Autoostmine on keeruline. Miks? Sest ei ole olemas ühte õiget autot, ainuõiget varustustaset. Autoostja vajadused võivad olla väga konkreetsed (näiteks auto kolmeliikmelisele perele), aga soovid võivad olla mitte nii konkreetsed ja piiritletavad (“tahaks ägedat autot”; “tahaks head autot)” ning tihti isegi konfliktsed (tahaks kahekohalist sportautot, samas oleks vahepeal vaja sõidutada viit inimest; tahaks ülimalt säästlikku, aga samas hästi suure ja võimsa mootoriga autot). Kui autot ostetakse perele, siis on otsustajaid rohkem ja seetõttu ka rohkem eri nõudmisi. Seega tuleb oma soovide täitmisel tavaliselt kompromisse teha. Okei, taandame autoostuvõrrandist mittemõõdetavad elemendid välja - vaatame ainult numbreid. Näiteks kui palju ühe või teise auto ülal pidamine mulle maksma läheb. Otsid Interneti risti ja põiki läbi ja oled sama nõutu kui enne. Selgub, et auto ülalpidamiskuludest tervikliku pildi saamine on keeruline - info on killustunud eri teenusepakkujate lehtedel ja nende kalkulaatorites, hoolduskulusid pole kuskil kirjas… Kuidas siis on võimalik autosid võrrelda ning selle põhjal kaalutletud otsus teha?

Ole mureta - Tehnikamaailm tuleb appi! Võtsime 20 Eestis enim müüdud mudelit ning uurisime välja nende ülalpidamiskulud 5 aasta jooksul.


Metoodika


Mudelivaliku aluseks on 2014. aastal perioodil jaanuar-august enim müüdud 20 mudeli  diisel- ja bensiinimootoriga baasversioonid. Mudelivaliku esimese otsa versioonid annavad ülevaate, et mis kuludest alates ühte või teist mudelit on võimalik omada. Diisel- ja bensiinimootorite võrdluses saab näha erinevust ja murda ehk mõned linnalegendid ülalpidamiskulude erinevuste tõttu (“diisli hooldused on märgatavalt kallimad” või “diisel ei tasu ennast tavasõidu puhul kunagi ära”). Perioodiks võtsin 5 aastat ja läbisõiduks 100 000 km (54 km päevas) - tavapärane liisinguperiood koos mõistliku läbisõiduga. Kuludena vaatame viit suurt kulu, mis uue auto ostjal tavaliselt on: liising, liiklus- ja kaskonindlustus, kütusekulu ning hoolduskulu. Lihtsuse huvides oleme välja jätnud igasugused tehingutasud (riigilõiv, lepingutasud), väiksed teenused (ülevaatus) ja rehvid. Hoolduskulud ja pakutavad liisingu jääkväärtused küsisime kõigilt Tallinna (ja Tallinna ümbruse) esindustelt ja enamus ka vastas, kindlustused arvutasin if.ee lehel kalkulaatorites, liisingu seb.ee kalkulaatoris (intressiks valisin 3%). (Siinkohal peab kindlasti ära märkima, et käesolev artikkel ei ole lõplik tõde, sest muutujaid on palju ning kõik sõltub: liising ja kindlustused on kaubeldavad, eri teenusepakkujad võivad pakkuda erinevaid tingimusi; autofirmad teevad tihti sooduskampaaniaid ning auto müügihind on pea alati soodsam kui hinnakirjas; liisingu jääkväärtuse protsent võib klientidel kohati erineda, kütusehinnad muutuvad kindlasti jne. )

Lisaks kasutatakse näiteks Hondal inteligentset hooldusnäidikut ning eksplutatatsioonist lähtuvalt võib hoolduskulu autode lõikes erineda suurusjärgus +/-10%. Auto arvestab hooldusvälpade sageduse ja tööde mahu määramisel: külmkäivitusi, läbitud vahemaid, välistemperatuuri, kütusekulu ning juhi sõidustiili. Ka Škodadel on asi veidi keerukam: autod eristavad õlivahetushooldust ja ülevaatushooldust, mõlemat hooldust arvestab auto eraldi. Hoolduskulud on arvestatud 5 aasta ja 100 000 km kohta, arvestatud on sisse ka viienda aasta lõpus tehtav hooldus. Kõik kulunumbrid tabelis on arvestatud teabe põhjal, mida maaletooja ja edasimüüjad on saatnud (hoolduskulud, jääkväärtus) ning oma kodulehele avalikult üles pannud (võimsus, tavahind).

Andmete kogumine võttis päris omajagu aega, aga samas on ülevaatlik tabel vaeva väärt. Kõige soodsam mudel tabelis on Dacia Dusteri bensiiniversioon hinnaga 10990 eurot. Toyota Land Cruiseri bensiinimootoriga “baasmudel” on tegelikult ainus pakutav bensiiniversioon ja tegu on ühe luksuslikuma  versiooniga, mis kajastub ka hinnas (pea kaks korda kallim kui diisel). See on ühtlasi tabeli kõige kallim auto. Bensiiniversioone on 2014. aasta esimese 8 kuuga arvele võetud 2, samas diislit on arvele võetud 236, seega esimene neist ilmselgelt ei kuulu Eesti enim ostetud mudelite hulka. Ehk siis selle mudeli numbreid on küll põnev vaadata ja ma jätsin selle ka tabelisse sisse, aga edasisest analüüsist jätan ma siiski ta välja.


Esmased andmed


Reastades valitud mudelid kütusekulu järgi, leiame esimese 14 seas ainult diislid keskmise kütusekuluga 3,6-4,8 liitrit 100 km kohta. Edasi tulevad juba bensiiniversioonid diislitega läbisegi. Arvestades nüüd kütusehindu (meie tabeli hinnad on võetud Neste kodulehelt 15. detsembril), siis 13 kõige väiksema kuluga kütuse ostmiseks on diislid. Kütusekulu on tabelis vahemikus 3,6 kuni 8,5 liitrit sajale kilomeetrile - tabeli keskmine kulu on 5,5.

Hoolduse kulu kõigub vahemikus 496 kuni 1632 eurot. Mõlemad kütusetüübid on esindatud hinnaskaala igas otsas, markide osas on soodsamas otsas Škoda, Kia ja Subaru (kelle sõbralik hind tuleneb asjaolust, et esimesed 3 hooldust on tasuta). Keskmine hoolduskulu 5 aasta peale kokku on 1069 eurot.

Liisingu kogukulu (esmane sissemakse + 5 aasta kuumaksed) sõltub otseselt auto hinnast ja pakutavast jääkväärtusest (ehk summa, mida autoesindus on nõus pärast liisinguperioodi lõppu selle auto eest maksma)- mida suuremat protsenti pakutakse, seda paremini hoiab tõenäoliselt auto oma hinda ajas. Jääkväärtuse mõju on võrreldav Volskwagen Golf Startline 1.6 TDI ja Toyota Avensis 1.6 Valvematic puhul - autod maksavad pea sama palju, samas 8% kõrgem jääkväärtus Volkswagenil annab kokkuvõttes 1300 euro soodsama liisingu kogukulu.

Kui liikluskindlustus sõltub ainult sõiduki võimsusest ja autod saab selle järgi ritta panna, siis kaskokindlustuse puhul arvestatakse kalkulatsioonis lisaks sellele ka marki, mudelit ja esmase registreerimise aastat. Siin on tulemused huvitavamad - kaskoskaala soodsamas otsas troonib selgelt Škoda, tema järel Dacia. Kõik Subaru mudelid leiab skaala teisest otsast, ülejäänud margid on rohkem hajunud. Vahe soodsaima ja kalleima kaskokindlustuse kulu vahel on lausa kolmekordne. Ka kütusele kulutatud summad erinevad märkimisväärselt - alates 4082 eurost (Honda Civi 1.6 i-DTEC) kuni 9299 euroni (Toyota Land Cruiser 3,0 D-4D Standard 6MAN).

Huvitav vahemärkus: artikli kirjutamise käigus toimus 2 kuu jooksul kütusehindade langus, mille mõjul kulutused kütusele 5 aasta jooksul langesid 500-1300 eurot, seega on siin artiklis detsembri seisuga toodud ülalpidamiskulud soodsamad kui näiteks 2014. aasta oktoobri seisuga.


Kas midagi põnevat ka teada saime?


Analüüsisin ka erinevate arvnäitajate omavahelisi korrelatsioone ehk et kui otsene seos kahe näitaja vahel on. Tugev korrelatsioon on võimsuse ja auto hinna vahel (0,92), veel suurem on korrelatsioon aga võimsuse ja kogukulude vahel (0,96), mis tähendab seda, et mida võimsam on su auto, seda kulukam on seda ülal pidada. Huvitaval kombel ei korreleeru hoolduskulud tugevalt ühegi teise näitajaga - järelikult ei sõltu hoolduskulud ei auto hinnast, võimsusest ega kütusekulust, pigem automargist. Keskmised kuised kulud ilma liisinguta on üsna tugevalt seotud auto soetushinnaga (0,85). Samas tuli üllatuslikult välja, et Volkswagen Golfist rohkem kui 3000 eurot letihinnast soodsam Dacia Duster on lõppkokkuvõttes kallima ülalpidamiskuluga! Järelikult ei saa pelgalt auto hinnasildi põhjal vettpidavaid järeldusi kogukulude osas teha. Üldise põhimõttena saab siit kokkuvõtte teha: mida võimsam on auto, seda suuremad on ka sinu kulutused autole.

Kui soovid kulutada oma auto peale võimalikult vähe ja tahad valida Eestis enim ostetud mudelite vahel, osta Škoda Rapid või Octavia, Dacia Duster, Kia c’eed või Volkswagen Golf. Toyta Auris ja Corolla on ka soodsamapoolsed valikud. Subarut ostes arvesta kõrgema ülalpidamiskuluga. Kui tahad Eestis palju ostetud linnamaasturit, mida oleks suhteliselt soodne ülal pidada, siis eelista Dacia Dusterit, Nissan Qashqaid või Kia Sportage’t Toyota Rav4’le või Honda CR-V’le. Toyota Land Cruiseri omamiseks on vaja Eesti enim ostetud autodega võrreldes kõige suuremat rahakotti. Aga nagu juba artikli alguses sai mainitud, siis lõplikku tõde pole olemas, lisaks tehnilistele ja rahalistele näitajatele on mängus ka iga inimese subjektiivne hinnang, mis tihtilugu on põhiliseks otsustamisteguriks.

Andmete tabel

Vaata tabelit eraldi aknas.

Sildid: